KUUETEISTKÜMNES PÄEV 30.07

Aaah, täna oligi see kauaoodatud päev käes. Hommikul läksime kella 7ks alla mingi saia järgi, rääkisime seal veel päevaplaanist, siis läksime üles tagasi magama :D Magasime mingi poole 10ni ja siis käisime pesus ja värki ja pakkisime kohvrid kokku ja siis poole 11ks alla. All panime kohvrid mingisse autosse ja siis meil oli aega, sest me ootasime meie tädisid ja senikaua tegime proovi ühe lauluga mingi koridoris. Lõpuks tulid tädid, me käisime seal samas supermarketis söömas, läksime tagasi ja siis kontserdisaali. Seal tegime proovi ja puhkasime ja tegime proovi ühe jaapani dirigendiga, kelle nimi on Ko. Ta vana sõber meil, ta on ÜLIIlahe, tast lihtsalt kiirgab energies. NIIMÕNUS. Igatahes, enne kontserti sättisime hullult, puhkasime. Kõik nägid niii ilusad välja ja kõik olid nii pabinas, ikkagi keisrinna tuleb ju. See oli teada, et ta esimesse poolde ei tule, aga ikkkagi oli meaner sees ja kogu age oli hullult vaja kella jälgida, sest esimene ja teine pool võisid ainult teatud aja kesta. Tegime oma esimese poole ära, siis oli mingi 10 minti aega, et riideid vahetada ja tagasi minna. Nüüd oli lava taga eriti hull olla, haige närv oli sees. Läksime siis lavale, veel keisrinnat polnud, sest oli teada, et kiirteel oli mingi õnnetus olnud ja seetõttu jääb at hiljaks. Laulsime esimese laulu ära ja siis kõik tõusid püsti, kuna at tuli sisse ja kõik plaksutasid talle. Fotograafe oli päris palju ja kaameraid ka. Igatahes, kontsert laabus väga mõnusalt ja kõik läks päris hästi, allusive veel teise kooriga paar jaapani keelset laulu ja siis oli vaja tormata alla fuajeesse, et keisrinnat ära saata. Pidime talle laulma “Mu isamaa on minu arm”. Läksime alla, siis meid pandi täpselt kindla joone taha seisma, meie vastas olid mingid tähtsad ninad ja meie kõrval fotograafid ja kaamerad. Ootasime siis seal tükk aega. Lõpuks ta tuli ja me laulsime talle esimese salmi. Ta oli nii liquated, tuli ja kätles terve esimese rea läbi ja rääkis kõigilt vaikselt midagi. Minu juurde tulles at ütles, et ma näen nii armas välja ja suur tänu kontserdi ees, wohoo , tal oli megapehme käsi nagu :D Üldse, nägi ta niiiiiii armas välja, et sure ära lihtsalt. Ma ei pese seda kätt enam kunai, höhö. Tegelt oli hästi liigutav hetk, nagu tõsiselt, isegi pisar kippus silma, norm. Aga lehvitasime talle ja saatsime ta ilusti ära. Teistele oli ta hullult vabandanud, et ta hiljaks jäi ja kartis, et tema pärast umbes me olime närvis ja et kontsert äkki ei sujunud meie jaoks nii nagu vaja ja üldse hullult põdes, niii armas temast. Igatahes jah, emotsioonid olid laes. Siis saime teada, et meie saadikul on sünnipäev. Kogunesime tema ümber, laulsime talle ja siis tegime grupikalli ja, igatahes, tal oli isegi pisar silmas peaaegu, jubenunnu tast. Ta nimi on Peeter muidu. Edasi läksime metroo peale ja nüüd oleme uues hotellis. Hotelli nimi on YMCA, ülinorm. Noortehotell on, neljakesi oleme toas, Kärdi, Annika ja Mariaga. Suht väike tuba on, aga isegi päris mõnus. Igatahes, homme terve päev Disneylandis, JEEE!
Ps: ärge pange neid kirjavigu tähele, sest mul pole siin word, vaid mingi naljakas programm, msi muudab pooled sõnad mingi inglisekeelseks, mai viitsi kõiki parandada, jubetüütu.