KOLMAS PÄEV: 17.07

Niisiis.. tõusin kell 6 äratuse peale üles ja kobisin pesema. Ai, kui hea tunne peale seda oli. Munesime veel veits ja läksime alla sööma. Taaskord rootsi laua moodi teema ja sai igast scrambled egg'si ja peekonit ja muud toredust süüa. Mõni sõi ka jaapani mädamunasid, aga ma siiski ei julenud. Peale sööki läksime hotelli, lebosime veits ja läksime bussi ning sõitsime mingisse loodusparki kurgesid vaatama. Täiesti haige ilm oli täna, suht jahe ja sadas terve aeg. Vaatasime siis paar kurge ära ja läksime uuesti bussi ja surnuaeda. Nende surnuaed on ikka väga erinev meie omaga võrreldes, pmts autoga sõidetakse otse haudade kõrvale ja kõik hauad on kivist ja ühesugused. Haud kuulus siis ühele endisele ellerheinlasele, kes mõni aasta tagasi oli meiega Jaapanis olnud ja meie eest hoolt kandnud. Praegu tsillime ringi tema mehega, kes on nagu ÜLIIILAHE. Igatahes laulsime seal ühe laulu, kõigil oli pisar silmas, aga nunnu oli :) Peale surnuaia külastust siis... SÖÖMA! Oh õnne, polnudki ju alles söönud. Jõudsime mingi telgi juurde, kust juba aurud tulid. See koht nägi väga omapärane välja: neljased lauad ja iga laua keskel väike grill, mille sütel särises lõhe ja mingi mereand ja vorstike ja kõrval oli veel mingi suur kala, aa kõrval veel kausis mingi supp ja kauss riisiga. Hakkasime siis vaikselt õgima.. ega üldse ei saanud peale esimest lõhet kõht täis, aga no ei, järgi ka ei või jätta ju. Enamvähem õgisime osad asjad ära ja jõime vett peale ja laulsime veits ja läksime uuesti bussi ja hotelli. Toas tõmbasime kardinad ette ja tõmbasime ennast kerra, no haigelt hea uni tuli, kuni Triin ja Anneli meile uksekella tilistasid ja möllama tulid siia, veits ei ajand närvi :D A tegelt siis tuligi välja, et tuleb tõusta.. panime asjad kokku ja läksime uksest välja. A kuna siin on 18 korrust, siis siin tuleb üks lift umbes 7 minuti jooksul ja kuna me olime juba niigi suht hiljaks jäänud, siis otsustasime Kristi, Eluri ja Pitkiga trepi üles otsida ja sealt alla minna. Nii me siis tegimegi, tõttasime aina allapoole mingist täiesti tundmatust kohast, kus vahepeal rippusid treppide küljes lihakäntsakad.. ei old just eriti ilus vaatepilt. Lõpuks jõudsime esimesele korrusele, aga kus me olime? Polnud aimu ka, nägime ainult kellegi kabinetti ja kõrval oli mingi köök ja muud imelikud ruumid. Üritasime siis mingi naisega rääkida ja küsida, et kus me receptionisse saaksime, no muidugi ei saanud ta mitte midagi aru, a õnneks lõpuks leidsime mingi mehe, kes meid õigesse kohta juhatas. No loogiline, et terve koor juba rivistunud oli ja me olime hiljaks jäänud oma jube kavala plaaniga :D Vähemalt endal oli naljakas, kui me koori ees seisma pidime.. Igatahes saime lõpuks bussi ja sõitsime kontsedimajja, kus hakkasime kohe proovi tegema. Peale proovi oli toodud meile JÄLLE süüa, no mida?! Õgisime siis mingit saiakest ja lebotasime niisama, siis hiljem kohtusime ühe kooriga, mis pidi ka samal kontserdil esinema. Kuigi meile oli kogu aeg räägitud, et tegu on poistekooriga, siis selgus, et see oli hoopis lastekoor, kus oli 2 poissi ja ülejäänud tüdrukud.. Siis toodi meile veel mingi hiiglaslik saiake, mis nägi välja nagu telliskivi ja keegi ei suutnud seda eriti süüa. Igatahes.. kontsert ei läind väga hästi, umbes pooled laulud panime suht puusse ja sopran ka mökitas pooltes kohtades. Kontserdi lõpuks saime nendelt pisikestel lilled(NELGID, OMG) ja mingi kaardikese moodi asja. Panime siis ennast riidesse ja läksime uuesti hotelli, kus meil oli 2 minutit aega, et oma asjad ära panna ja siis uuesti bussi minek ja paartyle, mis kujutas endast muidugi taaskord söömisorgiat. Meid tervitati jälle aplausi ja toreda kõnega ja hakkas jälle sööming pihta. Seekord sõime sushit ja oi seal oli veel igast mingi miljon muud asja ja ülinämmasid magusaid asju. AA, siin on MAAILMA PARIM ananass üldse! Nagu tõsiselt, üliiimahlane ja magus ja hea. See söögikoht oli ka hästi omapärane, istusime maas patjade peal ja ees olid pisikesed lauad, aga hästi armas oli. Muide, täna tundsin esimest korda maavärinat.. õigemini ma tunnen seda isegi praegu, päris sürr tunne on. Seal söögiorgial vahetasime veel kinke ja laulsime kõik koos ja muud armsat. Lõpuks, kui kell oli saanud 23.45 saime sealt minema ja hotelli! Ja siin ma nüüd olen, kell on pool kaks öösel, ja teil on seal pool kaheksa õhtul, aru mai saa. Igatahes, ühte ma mõistan.. seda, et ma olen nii vässu. A hetkel kuulame Chalice'i ja Tõnis Mäge ja päris hea on olla. Homme aint kell 7 juba hommikusöök ja siis kiirrongiga järgmisse linna- Sapporosse, siiani pole mul netti, aga ma loodan homme väga wi-fit leida. Ma loodan, et teil seal väga ilus ilm pole, sest me pole veel päikest näindki. Säh sulle tõusva päikese maad..!